Vabaühenduste Liit ja mitmed Eesti vabaühendused kutsuvad valitsust üles mitte tegema Euroopa Liidu 2028–2034 toetuste kasutamise suuri otsuseid ilma kodanikuühiskonda sisuliselt kaasamata.
Vabaühendustele teadaolevalt vähendaks Rahandusministeeriumi riigiplaani koondettepanek kodanikuühiskonna valdkonnale kavandatud ELi rahastust võrreldes esialgse ettepanekuga enam kui poole võrra. Kuna valitsusel on kavas riigiplaani esmane eelarvejaotus heaks kiita juba 2026. aasta septembris, leiavad vabaühendused, et kaasamine ja läbipaistvus peavad toimuma enne otsuse tegemist, mitte alles pärast seda.
Teema arutamiseks toimunud kohtumistel osales üle 60 mittetulundusühingu ja sihtasutuse esindaja. Ühendused rõhutavad, et kodanikuühiskonna rahastus ei tähenda üksnes organisatsioonide tegevuse toetamist – vabaühenduste kaudu jõuavad inimesteni muu hulgas sotsiaal-, tervise-, noorsoo-, kultuuri-, pääste- ja tugiteenused ning tugevdatakse kogukondade kriisivalmidust.
Vabaühenduste hinnangul on tugev kodanikuühiskond ka riigi julgeoleku ja kriisikindluse oluline osa. Usaldust, toimivaid koostöövõrgustikke ja kogukondade valmisolekut kriisideks tuleb arendada järjepidevalt, mitte alles siis, kui kriis on juba käes.
Mida vabaühendused valitsuselt ootavad?
Vabaühendused paluvad muu hulgas mitte kinnitada kodanikuühiskonna rahastuse kavandatud vähendamist praegusel kujul, avalikustada enne otsuse tegemist riigiplaani esmane eelarvejaotus ja muudatuste põhjendused ning anda partneritele piisavalt aega ettepanekutele tagasiside andmiseks. Samuti soovitakse selget kaasamise ajakava kuni riigiplaani esitamiseni Euroopa Komisjonile 2027. aasta oktoobris.
Pöördumisega on liitunud kümned Eesti vabaühendused ja võrgustikud erinevatest valdkondadest.
Loe Vabaühenduste Liidu pöördumist ja vaata toetajate nimekirja